Olemasolu (Heidegger)

See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2018) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Dasein on saksakeelne sõna, mis tähendab „olemasolu“, "siinolemine" ja on seotud inimesega. See on Martin Heideggeri eksistentsialismi põhimõiste, teoses „Olemine ja aeg“ (1927) ning tähendab inimese olemasolu viisi, mõtestatud kohalolu, mis eeldab aja ja ruumi teadlikkust (mida loomal pole); aga mitte eneseteadvust. Dasein sisaldab: heidetus (saksa: Geworfenheit), olemine (Existenz) ja koosolu (Mit-sein).^[1]

Heidegger kasutab mõistet Dasein, viitamaks avatust olemisele. See tähendab, et olemasolev on teadlik, et peab vastamisi seisma selliste probleemidega nagu isiksus, surelikkus, ja dilemma või paradoksiga, et pidevas kontaktis teiste inimestega, kuid samas on täiesti üksi iseendaga.